MAIRO RÄÄSK

Kontakt:
Tel. +372 516 3024
E-post mairo@blueray.ee

Minu moto


Hindan üle kõige originaalseid, teistest eristuvaid lahendusi, mis on stiilipuhtad, detailides täpsed ning pakuvad avaraid tegevusvõimalusi. Olen veendunud, et Eesti kultuuri- ja turismisektor on suurepärasest alusmaterjalist pungil. Vaja on neid võimalusi märgata, seejärel enda omaks teha ning lõpuks kõiki teisi veenda.

CV

2017 - BlueRay OÜ, CEO
2016-2017 Tartu Ülikooli muuseum, direktori kt
2013-2015 Tartu Ülikooli muuseum, arendusdirektor
2008-2013 Eesti Maanteemuuseum, juhataja
2004-2007 Eesti Maanteemuuseum, teadur

Olulised projektid

  • Virtuaalreaalsuse ja multimeedia lahendused muuseumitele, kultuuripärandi- ja turismisektoris 
  • Näitus Kalevipoeg"
  • Näitus "Ideaalide Eesti. 100 aastat otsinguid"
  • Vabaõhu näitusekeskkond Eesti Maanteemuuseumis

Tunnustused

  • 4 Eesti muuseumide Muuseumiroti aastaauhinda 
  • 4 nominatsiooni Eesti muuseumide Muuseumiroti aastaauhinnale 
  • Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali muuseumi aastapreemia
  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse auhind
  • Euroopa Muuseumide aastaauhinna nominent 
  • "25 kauneimat Eesti raamatut" tunnustus
Näitus „Lähedased tundmatud: Eesti, Läti ja Krišjānis Barons“ 2020

Tartu Läti Seltsi ja Imants Ziedonise muuseumi, Krišjanis Baronsi muuseumi, Eesti Rahva Muuseumi,  Tartu Ülikooli muuseumi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi koostöös sündinud Eesti-Läti ühisnäitus, mille kontseptsioon ja tootmine on Blueray poolt. 

Tahame näitusega esile tõsta kahe hääbumisele määratud rahvuskultuuri esiletõusu. Läti ja Eesti on väikesed riigid, mis jagavad paljuski ajalugu, kahe rahva traditsioonid ja kultuur ning väärtussüsteem on sarnane, kuid kahjuks on teadlikkus naabritest väga väike.  Tartu kui 19. sajandi eestlaste ja lätlaste vaimse elu keskus seob näitusel kokku kahe rahva ärkamisaja suurkujud. Läti poolelt: Krišjanis Valdemars, Juris Alunāns ja Krišjanis Barons. Eesti poolelt Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Kõik kuus meest olid Tartuga tihedalt seotud, kuid neid seovad ka sarnased püüdlused, unistused ja saavutused.  Näitusel omavahel vastastikku olles (taas)luuakse Eesti ja Läti suurkujude vahel dialoog, mis aitab näha seoseid kahe nii sarnaselt kulgenud rahvuse sünniloo ning esiletõusu juures ja mõista Tartu vaimse keskkonna mõju selle kujunemisel.

Näituse üheks põnevamaks teemaarenduseks on Tartu Ülikooli loodusmuuseumist leitud kapp, mida uurijad on pidanud rahvaluule kapi eeskujuks. Alates 2001. aastast on Läti rahvalaulude kapp UNESCO maailmapärandi nimekirjas. 

Näitus „Vana. Uus. Narva. 1684/1984...2034“ 2020

Narva Muuseumi uus näitus on avatud endises Narva mööblikombinaadi ruumides ja see seab kahe linna kunagise hiilgeaja kõrvutamisel keskmesse tuleviku. Näitusele valitud aastad 1684 ja 1984 sümboliseerivad Narva kunagist õitsengut ning 2034 linna lähitulevikku. Kahe hiilgeaja kõrvutamisel avaneb Narva identiteet kogu selle keerukuses.

Tänapäeva Narva, nagu seda tunneme, on ehitatud välja kahel korral: 17. sajandi teisel poolel rajati uhke kaubalinn ning pärast teist maailmasõda ehitati rusudest üles tööstuslinn. Kaks Narva võimast esiletõusu on tugevalt seotud piirilinna mõistega. Kui Rootsi riigivõimule tähistas Narva eeskätt suurt kaubanduslikku potentsiaali, siis Nõukogude Liidu läänepiiril asuvas Eesti NSV-s kujunes Narvast omamoodi näidislinn. Kumbki neist pole parem ega halvem. See kõik on olnud ega tule enam tagasi.

Näitus „Kalevipoeg“ 2020

Kalevipoja Koja püsinäitus põhineb meie rahvuseeposel „Kalevipoeg“, mis on ühtlasi Eesti kõige tõlgitum teos. 

2020. aastal taasavatud ja täielikult renoveeritud muuseum läheneb hiidsangari lugudele uudsel moel – kõigil külastajatel on võimalik nendest ka ise osa saada läbi interaktiivsete tehniliste lahenduste.

Mängulisel moel saab kogeda eepose kõige olulisemaid sündmusi, olgu see siis kuulsa kuningliku mõõga lugu, põrgu väravates toimunu või teekond maailma otsa. Näiteks sellele rännakule suure laevaga nimega Lennuk saavadki muuseumi külastajad ise kaasa minna. 

Näitus „Ideaalide Eesti. 100 aastat otsinguid“ 2019

Tartu Ülikooli muuseumi aastanäitusel vaadeldakse 1920. aastatest saati toimunud sündmusi, mis on mõjutanud Eesti riiki ja ülikooli. Näitusel tõstetakse rahvusülikooli kaudu esile meie rahvusliku mõtte arengulugu ja selle ideaalid Eesti vastuoluliste ning murranguliste sündmuste kontekstis, vaadeldes muu hulgas ka ebaõnnestumisi ja pettumusi.

Tartu Ülikooli muuseumi aastanäitus kuulub juubeliaastate „Rahvusülikool 100“ ja „Eesti Vabariik 100“ kavva.

  • Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali muuseumi aastapreemia 2019
Näitus „Kuritöö ja karistus“ 2018

Tartu Ülikooli muuseumi aastanäitus seadis keskmesse kriminalistika arengu ning õigusemõistmise keerukuse kahe tõestisündinud loo põhjal. Ülinapi ja vastuolulise materjali põhjal sündmuse käigu kokkupanemine koos süüdlaste väljaselgitamise ning sellele järgneva kohtumõistmisega nõuab erakordset põhjalikkust, visadust ning erinevate meetodite suurepärast valdamist.

Tänapäeva maailmas, mil telekanalites annavad tooni krimiseriaalid, kus ülikeerukad  mõrvamüsteeriumid lahendatakse näilise kergusega vaid loetud päevade jooksul, soovisime meelde tuletada, et tegelikkuses on asjad tunduvalt keerukamad. Juhtumi lahendamine võib kesta aastaid ning lõppeda tulemuseta. Ehkki kõik tehakse õigesti. 

  • Eesti muuseumide aastaauhind 2018  „Aasta ajutine näitus“ nominatsioon
Näitus „Mõistatuslik elekter“ 2017

Näitusega tähistas Tartu Ülikooli muuseum taasavatud Tartu Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva. G. F. Parrot seisis paljude uute algatuste taga. Neist üks oli ülikooli füüsikakabineti rajamine, millest kujunes kõigest mõnekümne aastaga Vene impeeriumi moodsaim õpikeskkond, kus katsetati kõigi toona tuntud loodusnähtustega.

Juubelinäitusel oli fookuses elektriteema. Imetlemiseks olid väljas kõik Parroti kabineti elektrinähtuste teemaga haakuvad eksponaadid. Neist vanim on ülikoolile tellitud elektrihõõrdemasin.

Näitus „Maailma mõõtmine“ 2016

Tartu Ülikooli muuseumi näitus "Maailma mõõtmine" seab keskmesse Eestist pärit maadeavastajate panuse ja rolli mõtestamise uudsete rakursside ning kaasaegsete eksponeerimistehnikate kaudu. Valikus on erinevad maailmajaod ja eriilmelised piirkonnad alates arktilisest kargusest ning lõpetades troopilise küllusega. Äratame oma suurmeeste võidud uuesti ellu ja laseme end nende kogemusest inspireerida. Nihutame koos piire. See teekond on täis kaotusi, läbielamisi, võite ja avastusi. Eestist pärit teadlaste ja maadeavastajate panus maailma tundmaõppimisel on olnud üllatavalt suurejooneline.  

  • Eesti muuseumide aastaauhind 2016 „Aasta ajutine näitus“ nominatsioon
Näitus „Looduse mõistmise kunst“ 2014

Näitus tutvustas laiemale avalikkusele Tartut kui järjepidevalt tegutsenud teaduskeskust ja siinset teadusajaloo pärandit, tõstes esile Tartu Ülikooli muuseumi ühe väärtuslikuma kollektsiooni, Parroti füüsikariistade kogu, ja selle kasutusvõimalusi kaasaegses õppetöös. 

Näitus „Teed mööda toodud“ 2013

Näitus Eesti Maanteemuuseumi ajaloolises teeruumis pakkus erilist rännakut ajas, tutvustades teed mööda Eestisse toodud uuendusi. Läbi aja on teed olnud peamiseks vahendiks uute leiutiste ja ideede levimiseks lähedale ja kaugele. Uuenduste omaksvõtmine ei ole läinud alati ladusalt, vaid nõudnud palju aega ja harjumist. Millised on eestlasi enam mõjutanud uuendused, kuidas need meie aladele jõudsid ning mida endaga kaasa tõid, sellest näitus „Teed mööda toodud“ rääkiski.

Välinäitus „186“ 2011
Tänapäeval mõõdetakse teepikkust kilomeetrites. Sajandeid tagasi, mil teeolud hoopis teistsugused ja vajadus liikumise järele palju väiksem, arvestati teekonna pikkust päevateekondades. Näituse  „186“ eesmärk on tutvustada Eesti tähtsaima maantee kujunemislugu ning näidata, et nüüdisaegse autotee ääres on säilinud märkimisväärsel hulgal eri ajastutest pärit kultuuri- ja ajaloopärandit, mis esmapilgul liiklejatele märkamatuks kipub jääma.

Tallinna-Tartu maantee ajaloonäitus „186“ koosneb 16-st teeäärsest infotahvlist. Infovoldikuid koos objektide kirjelduste ja ristsõnaga olid ka kõigis Tallinna-Tartu maantee äärsetes bensiinijaamades ja söögikohtades ning SEBE bussides.
Vabaõhunäitus „Teeaeg“ 2010

Maanteemuuseumi vabaõhunäituse ruum on maastikuliselt kompromissitu, samas põnev lahendus, mis kasutab leidlikult ära konteksti ning loob tervikliku ansambli. Autorid on oskuslikult kasutanud maastiku eeliseid ja väärtusi, põimides need näituse vajaduste ja eesmärkidega. Loodud ruum on mänguline ja efektne, toimides nii näitusekeskkonnana kui ka eraldiseisva maastikukunsti teosena. Näitusekeskkond „Teeaeg“ hõlmab 1,5 ha ja koosneb kahest osast - ajaloolisest teeruumist ja liikluslinnakust, mida ühendab Eesti vanim terassild aastast 1884.

  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse auhind „Turismi uuendaja 2011“ 
  • Eesti Muuseumide Aastaauhind „Aasta tootearendaja  2010“
  • Eesti peresõbralikum muuseum (Ajakiri „Pere ja Kodu“) 
Näitus „Kogu elu teel“ 2009

Eesti Maanteemuuseumi hooajanäitus tutvustas Eesti transpordi arengut 1970. aastatel bussijuhtide, reisijate ning busside lugude kaudu.  
 

Näitus „Tee ajalugu“ 2005 

Eesti Maanteemuuseumi esimene püsinäitus avati 160 aastat vanas Varbuse postijaamas, et laiemale publikule tutvustada teedeajalugu. 

 

  • Euroopa Muuseumide aastaauhinna nominent
  • Eesti parim püsiekspositsioon 2006

2008
Rändnäitus „Maanteeamet 90“ 
2007
Näitus „Teede tähestik“
2006
Näitus „Kaherattalised Eestimaa teedel“  
2004
Näitus „Massidesse viidud kunstipisik?“ 

VR rakendused

*|END:WEB_VIDEO|*
Oskar Kallise maali „Kalev kotka seljas“ animatsioon. Blueray

Raamatud 

„Sada aastat Eesti teedele: Maanteeameti 100. sünnipäevale pühendatud uurimus“ 2018 
 

„Autoajastu fotoalbum“ 2011
 

Tee ajalugu 2006



 






Kogumik „Ajarännak Eesti- ja Liivimaal“ 2017

25 kauneimat Eesti raamatut tunnustus 







Eesti sillad 2006